Kontaktandmed

Eesti Orvuna Kasvanute Liit alustas oma tegevust 1991 aastal aitamaks ja koondamaks esimese Eesti Vabariigi, ENSV ja praeguse Eesti Vabariigi lastekodudes, kasuperedes ja mujal vanemliku hoolitsuseta kasvanuid.

Tänaseks on EOKL-il ligi 872 liiget, kes kuuluvad 5 piirkondlikku ühendusse ja 6 piirkondlikku osakonda, kes soovivad aidata riigi hoolduselt iseseisvasse ellu astuvaid noori saatusekaaslasi pakkudes noortele tuge probleemide lahendamisel ja ületamisel.

Tegevust juhib juhatus, kuhu kuuluvad esinaine Tiina Koidu ning nelja piirkondliku ühenduse esindajad, tegelikkuses toimub juhtimine nn. laiendatatud juhatuse koosseisus, kuhu kuuluvad nimetatud 5 liiget +3 ülejäänud aktiivselt tegutseva ühenduse esindajad + 3 aktivisti

Meie tegevuse märksõnadeks on peamiselt kujunenud sellised mõisted nagu elukoht, töökoht, kodakondsus, lastekodud, eriinternaatkoolid, elluastumistoetus, olemasolevad ja alles loodavad noortekodud jne.

Püüdes aidata vanemliku hoolitsuseta kasvanutel leida oma kohta ühiskonnas, üritades pakkuda neile tuge, mis kasvõi osaliselt suudaks asendada vanemliku toetust, puutub EOKL kokku väga erinevate probleemidega, mis lastekodudest ja eriinternaatkoolidest väljuvate vanemliku hoolitsuseta kasvanute ette kerkivad.
Enamuses on tegemist probleemidega, mis on ette nähtavad ning mida oleks võimalik ennetada või juba tekkimisel lahendada, kui vastav protseduur oleks seadusandlikult reglementeeritud. Kuid kahjuks tuleb meil ikka ja jälle tõdeda, et võõras mure on ja jääb võõraks mureks ning seadust on võimalik kasutada ka ettekäändena, et peita oma inimlikkust.

Faktid räägivad iseenda eest: vaid 40% lastekodudest väljunud noorukeid saavad omavalitsustelt oma isikliku elamispinna, ülejäänute saatuse otsustavad sõbrad, tuttavad, lapse kasvatamisest omal ajal loobunud sageli asotsiaalsed vanemad jne. Ühekordse elluastumistoetuse saamiseks peab noorukil olema juba sissekirjutus, kuid sissekirjutatuna mõne sõbra/tuttava poole jääb noor ilma võimalusest saada omavalitsuselt korter. Ja mitte ainult täisealised noorukid ei jäeta omapead eluga võitlema, vaid ka alaealised lapsed, kelle vanemad on neist aastaid tagasi kirjalikult loobunud, luusivad täna mööda vabariiki ringi ning lastekodud lihtsalt keelduvad neid hooldusele võtmast.

Ja mitte ainult täisealised noorukid ei jäeta omapead eluga võitlema, vaid ka alaealised lapsed, kelle olukorra kohta info omavalitsustel on sageli puudulik. Tänavalastega ja kodudes halvasti koheldud, sisuliselt ilma vanemliku hoolitsuseta kasvanud lastele tuleks pöörata oluliselt rohkem tähelepanu enne kui liiga hilja - laps kelle eest ei hoolitseta on sageli sunnitud varastama või leiab lohutust oma olukorrale erinevate mõjuainete abil. Ka sellistele lastele tuleb tagada inimväärne elu. Selleks on vajalik parem töö probleemsete perekondadega või siis kiire lapse paigutamie kas asendusperesse või asenduskodusse. EOKL toetab parima lahendusena muidugi kõigile vanemliku hoolitsuseta lastele siiski peres kasvamist, mis on lastele parem nin riigile odavam.

Vanemliku hoolitsuseta laste ja noorukite ette kerkivate probleemide loetelu ei saa kunagi olema ammendav, Jääb vaid loota, et kunagi avanevad Eesti riigioragniste silmad ka meie palvetele ja pöördumistele kohandada Eesti Vabariigi seadusandlust selliselt, et neile probleemidele ei vaadataks läbi sõrmede, vaid astutaks ka riiklikul tasemel julgelt vastu ning otsitaks lahendusi, mida noor inimene, kes on niigi kasvanud ilma vanemliku hoolitsuseta ning on hooldusasutusest lahkudes ühiskonnas üksi, ei ole enamuses võimeline omal käel lahendama.